Noa laev – Toretalu maisilabürint 2024
Me oleme valmis! Labürindi lisainfo on selgitava loo lõpus.
Selgitust see pilt vajab, sest need pole lihtsalt „Loomad!“ nagu enamik pilti nähes hüüatavad. Miks just see pilt!? Nooremad põlvkonnad vajavad suure tõenäosusega ka lisa selgitust, mis mees see Noa oli. Võtkem üks hetk mõtlemiseks.
Igatahes vaata kuhu tahes – ring tundub täis saavat! Maailm tundub inimeste taganttõukamisel igast otsast nii uppi minevat, et Noal on vist küll viimane aeg uuele laevale mõtlema hakata.
Me ei pea siin silmas ainult seda, et elus loodus kahaneb me silme all monokultuurseteks steriilseteks viljapõldudeks, mida aina igaks juhuks mürgitatakse (oh te ei kujuta ettegi!) ja enam pole mõtet rääkida looma- ja taimeliikidest, keda tuleb päästa, sest lihtsam on üles lugeda need, kellega kõik hästi on.
Me ei pea silmas vaid seda, et inimeste heaolu on olnud paradiislik juba nii kaua, et kõik raskused on meelest läinud ja nõudmised muutuvad aina naeruväärsemaks ja aina priiskavamaks. Et lihtne rahulolu on jäänud võõraks tundeks. Ja see linnameeste-riigiisade veider arvamus, et loomalt saab nahka koorida korduvalt, regulaarselt ja aina paksema rasvakihiga koos..... Kuitahes üllas on naha ja karvade kasutus.....tulge mõistusele!
Või see, et veel tänapäeval, kui ajalugu on põhjalikult kirja pandud ja analüüsitav, kiskleb inimene liigikaaslastega madalamalt, kui mistahes loom. Küll ajaloolastel, kes teavad Aja Lugu, võib olla valus neid jaburusi vaadata ja mõista Inimese õppimisvõimetust!
Ja see tarbimishullus! Aina uuemad ja uuemad asjad, nagu need tuleks ilma tootmise- ja trantspordi hiigeljalajäljeta, isegi kui nad lõpuks saastavad pisut vähem. Kui ise ei taha uut träni osta, teeme kohustuslikuks! Kuhu jäid asjad, mis kestsid!? Unustasime äkisti ära, kuidas neid teha!? Võibolla ei peaks mõtlema, kuidas uut moodsamat asja saada, vaid hoopis kuidas vana veel edasi kasutada; kuidas luua kestvat mitte lõhkuda seda, mis kõige kiuste on kestnud!?
Kuidas jääb mõtlemisvõimega? Vanasti nimetasime seda kaineks talupojamõistuseks ja olime selle üle uhked, nüüd... No kindlasti annab veel mõne seaduse teha, mõne ettekirjutuse, mõne bürokraatiakohustuse, sest oh jumal, kui keegi juhtub ise mõtlema ja otsustama! Ja kui seadus veel ei reguleeri, küll siis lugupeetavad kaaskodanikud otsast reguleerima ja reguleeritavaid kohti otsima hakkavad.
Võtke hoog maha ja mõelge, kas ja miks Teie vääriksite kohta Noa laeval? Sest tundub,et ring saab täis ja jaburamaks minemise ruumi enam väga pole.
Noa ja tema laeva lugu lühidalt: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/noa_laev
Toretalu pole ainult maisilabürint. Meie talu toimib suvel avatud taluna – õues ei ole kohta, kuhu ei võiks jalutada või mida ei võiks vaadata. Palume mõistvat suhtumist: töölisi meil pole, teeme kõik talus ise ja ausõna anname endast parima. Ära unusta piknikukorvi kaasa pakkida! Vaata mis meil talus veel teha-näha on: https://www.toretalu.eu/mida-saab-sarapikul-teha
Ootame külalisi 17.juulist kuni septembri lõpuni iga päev kell 12:00...19:00.
Talu pilet on kõigile ühtlaselt soodne 10.-, 3aastased ja väiksemad ikka kõik tasuta.
Nüüd on see üks väheseid kordi, kui me palume kõigi oma ägedate sõprade abi: palun ütle oma lähedastele ja sõpraele, et nüüd on valmis, nüüd võib tulla! Sest see on üks vähestest variantidest, kuidas see info võiks nendeni jõuda
Aitäh, kniks ja kummardus, Toretalu pererahvas tänab teid! Kohtume Toretalus!
Comments