🐔 Toretalus elab juba augusti viimastest päevadest kümme uut toredat tegelast. (07.11.2019)

🐔 Toretalus elab juba augusti viimastest päevadest kümme uut toredat tegelast, igaüks üsna isemoodi. Seda nii välimuselt, aga päris algusest peale ka iseloomult. Video jooksul käivad julgemad end lähemalt tutvustamas. Lugu selline, et meie kanaprouad küsivad ikka, et miks neil oma kukke pole. Meil aga peremehel suur soov saada just Denisli kukk, seda just tema väga ägeda lõputult pika kiremise tõttu. Panime end linnukasvataja juures juba suve keskel kuke-järjekorda, aga sügiseks selgus, et kukkesid on liiga vähe ja meile ei jagu. Samas oli koorunud seda tõugu üks tibu, mida pakuti. Sõitsime siis 29. augustil oma tibule Botsmani Kalkunifarmi järgi. Algselt öeldi, et kaks seda tõugu tibu on, aga kohapeal selgus, et siiski vaid üks. See-eest tutvustati meile suurt hulka üliägedaid kanu ja lõpuks selgus, et koos meie Denisli-tibuga on trobikond igasugu tüüpe, üks ägedam, kui teine. Üks tibu oleks ju üksi nukker... Niisiis läkski nii, et koju tulime kümne väga erineva nädalase kanatibuga (pilt tukkuvatest tibudest kommentaaris), ikka lootuses, et Denisli on kukk ja ülejäänjud kanad 🐓 Kuna nii pisikesi tibusid kasvatasime esimest korda, siis peitsime nad tuppa sooja lambi alla ja teile veel sel suvel ei näidanud. Eks väike hirm oli ka, et kuidas nad ikka elama jäävad, nii õrnakesed. Nüüd juba mõnd aega elavad nad väikeses plast-kasvuhoones. Et neil ikka mõnus oleks, on neil seal ka punane pirn, mille all nad siis magada armastavad, kuigi tegelikult pole neil seda enam vist vaja, suured on juba. Lihtsalt tahame hellitada

:) Praegune mure on hoopis see, kuidas nad suurte kanadega leppima panna. 6 munejakana panid kümme suurt parti hirmust vabisema, mis siis noortest kanadest rääkida. Proovisime seda, et viisime suured (keda on tegelikul arvuliselt ju poole vähem) õhtupimedas noorte seltsi. Ei aidanud. Hommik algas terroriseerimisega. Eraldasime ja lasime noortel omas kodus peremeheks saada. Nüüd viisime siis kirjusse seltskonda ainult ühe pruuni. Eks natuke toksamist on olnud, aga kui söögid eraldi on, siis pole hullu.... neli päeva esimeste rahumärkideni, homme toome vast teise suure kana seltsi

:D Niisiis tutvustame lähemalt: Seltskonnas on terve pere lemmik palja kaelaga (Paljaskael, kutsume vaheldumisi Jaanalind ja Kotkas, iseloom kõige tugevam, esimestest päevadest tema sõi ja toimetas ja uudistas, kui teised kõik magasid. Ei paanitse kunagi niisama), karvaste jalgadega suur pruun (Kotšin, teine tugev tüüp. Julge ja alati esirinnas, ei paanitse) ja väike tume (väike Kotšin, kõige tagasihoidlikum), "sarvedega" (La Flèche, suur, julge), kaks musta-valge kana (Lakenvelder, tõelised paanika-Jaanikad, pidev lendamine ja hädaldamine), kaks klassikalist valget kana (Leghorn, iseloom suht sama, mis Lakenvelderitel), üks vahva suht sabatu põskhabemega tüüp (Araukana, iseloom ülirahulik, ettevaatlik, tagasihoidlik) ja kõige tähtsam: Denisli. Tõenäoliselt kana. Küllap ülejäänud 9 on kuked 😂 🐓🐓🐓🐓🐓🐓🐓🐓🐓🐔